Õhu kvaliteet

Siseõhk – siseõhul on suur otsene või kaudne roll inimeste heaolule, see on üks peamisi inimeste tervist määravaid tegureid, arvestades, et sageli on saastatus suurem siseruumides kui väliskeskkondades. Lisaks välisõhu kvaliteedile sõltub siseõhu kvaliteet sisemisest emissioonist ja saasteainete eraldumisest koos keemiliste ja bioloogiliste saasteainete kontsentratsiooniga, mis võib nende omadusi mõjutada.

SISEÕHK JA COVID-19 – Vastuseks hiljutisele tervise hädaolukorrale SARS-CoV-2 viiruse leviku kohta teatatakse hiljutises ISS-i (Riiklik Tervishoiuinstituut) dokumendis, et „Arvestades praegust riiklikku olukorda – mis on viinud tervisekaitse meetmete kehtestamiseni, mille hulka kuuluvad sotsiaalne distantseerimine, inimeste liikumise piiramine ja elukohast eemaldumine, olulised meetmed COVID-19 põhjustatud viiruse SARS-CoV-2 pandeemia leviku ennetamiseks, tõkestamiseks ja edasilükkamiseks – omab sisekeskkonna õhukvaliteet suurt tähtsust nii kodanike kui ka töötajate tervise kaitsmisel ja ennetamisel.”

Arvukates hoonetes ja ruumides, kus toimub mitmesuguseid tegevusi ja funktsioone (näiteks kodud, kontorid, tervishoiuasutused, apteegid, pangad, postkontorid, kauplused, lennujaamad, rongijaamad ja ühistransport), on kasulik edendada protsesse, mille eesmärk on omandada hoiakuid ja meetmeid tervise ennetamiseks. Üldiselt mängivad piisavad käitumisnormid igas olukorras siseõhu kvaliteedi parandamisel olulist rolli ja neil on ruumides asjakohane tähendus, eriti selleks, et piirata ja aeglustada SARS-CoV-2 levikut (ISSi aruanne COVID-19 nr. 5/2020).

Selles olukorras on siseõhu kvaliteedi küsimuses suurenenud teadlikkus isegi mõnede ennetusmeetmete tõttu, mis on kehtestatud nakkusohu vähendamiseks, mis hõlmab inimeste isoleerimist suletud kohtades, töökohal või kodus. Nii toimides, suurendades esinemist siseruumides, suureneb saasteainete kontsentratsioon ja ka viiruste leviku oht.

Viiruste uurimist siseruumides, õhus ja pinnal ei tehta siiski igapäevaselt, kuna olemasolevad viiruse rühmad on väga erinevad, nende vahel on suuri erinevusi virulentsuse ja patogeensuse osas, kuid ennekõike nende tuvastamiseks standardsete protokollide puudumise tõttu.

Sel perioodil võeti epidemioloogilise hädaolukorra lahendamiseks kasutusele mitmeid tõrjemeetmeid, et puhastada keskkond inimeste nakatumise ohjeldamiseks. “ISSi aruandes COVID-19 nr. 25/2020” on sõnaselgelt öeldud, et “sanitaartoimingute all mõeldakse kehtivate eeskirjade osas puhastamise / desinfitseerimise ja hea õhukvaliteedi säilitamise protseduuride ja toimingute kompleksi.”

ISSi-JUHISED ÕHU KVALITEEDI KOHTA – ISS rõhutab ja soovitab mõningaid meetmeid ruumide perioodiliseks desinfitseerimiseks osooni-, kloori-, peroksiid- või UVC-kiirte abil kasutatavate tehnoloogiate rakendamise kaudu, mida on võimalik teostada ainult inimeste eemaoleku ajal kvalifitseeritud personali poolt. ISS soovitab ka mõningaid tooteid pindade puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, kuid hea õhukvaliteedi säilitamise osas on määrustes täpsustatud ainult õhuvahetuse periood (õhu uuendamine) ja mõned reeglid kliimaseadmete kasutamiseks.

Eelkõige toimub õhu uuendamine tavaliselt väljastpoolt võetud õhu asendamise teel lihtsate toimingutega, nagu näiteks akende avamine või mehaaniliste ventilatsioonisüsteemide aktiveerimine õhu filtreerimiseks või töötlemiseks termilisest või hügromeetrilisest vaatepunktist enne keskkonda viimist.